Autoomaniku valus dilemma

Valitsuse plaani tõsta kütuseaktsiisi tuleks vaadata kompleksselt koos teiste otsustega, ühiskondlike ja majanduslike arengutega ning hinnata nende koosmõju laiemalt, leiab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL).

Tihe, aga lagunev teedevõrk raskendab kohalike ettevõtjate tegevust, peletab eemale välisinvestoreid ning mõjutab negatiivselt kogu riigi konkurentsivõimet. Kütuseaktsiisi tõus lööb kõige valusamalt transpordisektorit ning selle kaudu kogu majandust: suurenenud veohind kajastub toodete ja teenuste hinnas, sõiduautode poolel mõjutab hinnatõus otseselt kogu elanikkonna rahakotti.

Teisendades paljudele mittemõistetava 141 g/km ümber kütusekulule, saame tulemuse veidi alla 6 liitri 100 kilomeetri läbimiseks - EU keskmine on ca 5 l/100 km. See ei ole tegelikult kõrge näitaja, arvestades, et vanas Euroopas populaarsed mikroautod ei ole meil levinud ning praktiline eestimaalane soetab suuremaid ja kõrgema läbitavusega autosid, mille kütusekulu ja keskkonna saastamine on üle keskmise, kuna teede korrashoiule ja hooldusele kulutatakse aina vähem raha.

Eestis ostetakse perele reeglina üks auto, mis oleks võimalikult universaalne eri olukorras - tihti universaalkerega ja neliveoline. Meie keskmise pere eelarve ei luba väljaminekuid kahele või enamale autole, nagu Lääne-Euroopas, kus pere teine auto on mini- või mikroauto.

Ja nii me oleme situatsioonis „nokk kinni, saba lahti“, kus aktsiisitõus ja õhusaaste sunniks nagu ostma väiksemaid ja säästlikumaid autosid, aga lagunevad ja koristamata teed suunavad meid vägisi suuremate ja saastavate autode manu, märkis AMTEL.